Vootele Hanseni matusetalitus algab reedel, 17. aprillil kell 11 Tallinna Kaarli kirikus. Alates kell 10.30 on võimalik temaga jumalaga jätta.
 
Pärjad ja lilled on oodatud.
 
Vootele mälestuseks on võimlik teha ka annetus tema nimelise orelivile toetuseks. Annetada saab kohapeal või pangaülekandega:
Annetuse saaja: EELK Tallinna Toompea Kaarli kogudus
SEB, arve: EE171010022004706006
Swedbank, arve: EE392200221011214295
Selgitus: Orelivile annetus Vootele mälestuseks.

Teatame sügava kurbusega, et reedel lahkus meie seast Vootele Hansen (19.01.1962–10.04.2026) – Eesti poliitik, geograaf, kooliõpetaja ja paljude ühiskondlike ametite pidaja. Tema pühendunud teenimist Eesti riigi ja ühiskonna heaks tunnustati 2001. aastal Riigivapi V klassi teenetemärgiga; Vootele Hansen oli Riigivapi teenetemärgi kavaler.

Vootele Hansen kuulus nende inimeste hulka, kelle elus põimusid loomulikul viisil riigiteenimine, haridus, kirikuelu, looduse hoidmine, riigikaitseline mõtlemine ja vastutus Eesti ühiskonna ees. Ta lõpetas 1985. aastal Tartu Ülikooli geograafiateaduskonna ning töötas seejärel Rakendusgeofüüsika Instituudis ja Tallinna Tehnikaülikoolis.

1992.aastal valiti Vootele Hansen Isamaa nimekirjas Riigikogu VII koosseisu liikmeks. Hiljem kuulus ta ka Riigikogu VIII ja IX koosseisu ning oli aastatel 1994–1995 Andres Tarandi valitsuse keskkonnaminister. Riigikogus ja õiguskomisjonis töötades andis ta oma panuse taasiseseisvunud Eesti riigi ja õiguskorra kujunemisse. Avalikus elus osales ta ka Tallinna volikogu liikmena ning oli seotud Haabersti piirkonna kohaliku eluga.

Kõigis oma tegemistes paistis Vootele silma laia silmaringi, suure lugemuse ja erakordselt hea mäluga. Ta tundis sügavuti Eesti esimese iseseisvusaja poliitikat ja õiguskorda ning oskas näha tänaseid küsimusi pikemas ajaloolises perspektiivis. Ta ei olnud lärmakas ega esiletükkiv, kuid just temasugustele inimestele sai toetuda siis, kui oli vaja rahulikku kindlust, tasakaalukat hinnangut ja täpset teadmist. Pärast aktiivse poliitilise tegevuse lõppu töötas ta aastatel 2007–2010  Riigikontrollis, seejärel  pühendus Vootele õpetajatööle Tallinna Järveotsa Gümnaasiumis. Õpetajana jäi ta meelde rahuliku, heatahtliku ja nõudliku inimesena, kes oskas noortele edasi anda mitte ainult teadmisi, vaid ka laiemat arusaama ühiskonnast, ajaloost ja vastutusest.

Lisaks poliitikale ja haridusele kandis Vootele Hansen vastutust paljudes ühiskondlikes ja kiriklikes rollides. Ta oli Eesti Üliõpilaste Seltsi liige, Eesti Looduskaitse Seltsi juhatuse liige, Eestimaa Looduse Fondi nõukogu liige, Eesti Reservohvitseride Kogu liige ning Kaitseliidu liige. Samuti kuulus ta EELK Toompea Kaarli koguduse juhatusse ning oli hiljem selle esimees. Ta oli ka EELK Misjonikeskuse nõukogu esimees. Need ametid kõnelevad tema pühendumusest Eesti loodusele, vaimsele järjepidevusele, kaitsetahtele ja kodanikuvastutusele.

Inimõiguste Instituudiga oli Vootele Hansen seotud aastaid, olles selle juhatuse esimees. Instituudis jääb ta meelde targa, tasakaaluka ja heasoovliku kaaslasena, kelle teadmised, ajaloomälu ja selge väärtustunnetus olid suureks toeks nii igapäevatöös kui ka oluliste otsuste tegemisel. Tema rahu, väärikus ja kaalutletud sõna andsid kindlust ning aitasid hoida fookust ka keerulisematel hetkedel.

Ka erakondlikult oli Vootele Hansen pikaaegselt seotud Isamaaga. 2020. aastal Isamaaga taasliitudes ütles ta, et see samm oli tema jaoks ennekõike juurte juurde tagasitulek ning et talle on oluline väärtuspõhine ja inimesi austav poliitika, mis tagab Eesti riigi püsimise. Need sõnad iseloomustavad hästi ka tema enda eluhoiakut.

Sõpradele ja kaasteelistele jääb Vootele alatiseks meelde rahuliku ja heatahtliku kaaslasena, kes ei tikkunud esile, kuid kelle kogemusi, teadmisi ja sisemist väärikust hinnati väga kõrgelt. Temast jääb maha kaks täiskasvanud poega.

Avaldame siirast ja sügavat kaastunnet Vootele Hanseni perele, tema poegadele Jaanile ja Martinile, lähedastele ning kõigile tema kaasteelistele.