Usuvabadus Eestis (2013)

Elanikkonna küsitluses osalenutest 91% hinnangul ei ole Eestis usuvabaduse tagamisega probleeme (4% vastanutest arvas vastupidi). 92% vastanute arvates ei ole usuvabadust rikutud, 2% seevastu vastas, et seda on juhtunud. Antud uuring ei selgitanud täpsemalt, milliseid juhuseid vastajad silmas pidasid, ega ka seda, kuidas vastajad täpselt usuvabaduse rikkumise mõistest aru saavad.

Oma usulisi veendumusi on pidanud varjama 4% elanikest. Seega võib öelda, et üldiselt on ühiskond salliv, kuid teatud juhtudel võib kohata ka halvustavat suhtumist. Selliseid juhuseid on ette tulnud sagedamini noortel, mitte-eestlastest sagedamini eestlastel ning tõenäoliselt ka maausulistel.

Usuliste ühenduste taunivat suhtumist samasooliste paaride kooselu suhtes peab inimõiguste rikkumiseks 26% ning ei pea selleks 58% vastanutest.

Küsitluses osalenud leidsid, et usuvabaduse olukord Eestis ei ole viimase kümne aasta jooksul halvenenud, ning samuti ei kardeta, et see lähiajal halveneks.

64% küsitletutest nõustub väitega, et riigis ei tohiks domineerida ühegi religiooni väärtused, kuid samal ajal leiab 54%, et lähtuma peaks eelkõige kristlikest väärtustest. 94% vastanutest pooldab ka olulisemate kristlike pühade pidamist riigipühadena.

Kommenteerides elanikkonna uuringu tulemusi, tõid mitmed eksperdid välja Eesti elanike üldist usuleigust ning arvati, et seetõttu ehk ei osata näha ka usuvabaduse rikkumise juhtusid. Siiski oldi nõus elanikkonna uuringu põhitulemusega – usuvabaduse olukord on hea.

Uuringu „Usuvabadus Eestis 2013“ on Inimõiguste Instituut viinud läbi koostöös Turu-uuringute Aktsiaseltsiga.

Uuringu tulemused on vormistatud aruandena, mis koosneb sissejuhatusest, neljast osast ja kokkuvõttest.

Esimese osa moodustab avaliku arvamuse uuring, mille käigus küsitleti Omnibuss-uuringu raames 1000 15-74-aastast vastajat.

Teine osa on ekspertide uuring, mis koosneb 17 eksperdiga (usuliste ühenduste, MTÜde, meedia ja riigiasutuste esindajad, usu- ja õigusteadlased) tehtud süvaintervjuudest ja neil põhinevatest järeldustest.

Kolmas osa sisaldab rahvusvaheliste organisatsioonide ja teiste riikide hinnanguid usuvabaduse olukorrale Eestis.

Neljandas osas tuuakse välja ettepanekud ja soovitused riigiasutustele, mis on esile kerkinud eeskätt intervjuudest ekspertidega ja rahvusvahelistest arvamustest.

  1. Usuvabaduse uuring, Sissejuhatus

  2. Usuvabaduse uuring, I osa — Elanikkonna uuring

  3. Usuvabaduse uuring, II osa — Intervjuud ekspertidega

  4. Usuvabaduse uuring, III osa — Rahvusvaheliste organisatsioonide ja teiste riikide hinnangud usuvabaduse olukorrale Eestis

  5. Usuvabaduse uuring, IV osa — Ettepanekud ja soovitused riigiasutustele

  6. Usuvabaduse uuring — Kokkuvõte

Võrguteaviku ISBN 978-9949-33-798-9