TIMUR SEIFULLEN (1950-2020)
INIMÕIGUSTE INSTITUUT LEINAB KAUAAEGSET JUHATUSE LIIGET
JA AVALDAB KAASTUNNET PEREKONNALE
Ärasaatmine Tallinnas, Rahumäe kabelis, teisipäeval, 18.08.2020, kell 13.00
Esmaspäeval, 10. augustil lahkus meie hulgast Timur Seifullen, Inimõiguste Instituudi juhatuse liige. Pea seitskümne aastase elu ajal jättis Timur jälje Eesti ja temaga koos töötanud inimeste ellu. Ta õppis kunsti ja töötas disainerina, kuid rahvaste ärkamise ajal 1980nendate aastate lõpuaastatel pühendas ennast ühiskondlikku ellu, edendades ja hoides tatari ja teiste rahvaste kestmist ja arengut. Timur on juhtinud Tatari Kultuuri Seltsi, Eesti Islami kogudust, Eesti Regionaal- ja Vähemuskeelte Liitu, oli Eestimaa Rahvasteühenduse aupresident, oli liikmeks mitmetes Vabariigi Presidendi, rahvastikuministri, siseministri ja kultuuriministri juures olevate vähemusrahvaste kogudes ja ümarlaudades, samuti Eesti Usuliste Ühenduste Ümarlauas ja Eesti Kodanikeühenduste Liidus. 2004. aastal vääristas Vabariigi President Timur Seifulleni teeneid rahvusvähemuste koostöö korraldamisel Valgetähe teenetemärgiga.
Eelkirjutatu on Timur Seifulleni tegevuse vormiline kokkuvõte. Me oleme kaotanud hea kaaslase ja sõbra. Timur pidas inimest vastutustundlikuks isikuks, kellesse ei saa suhtuda kui eestkostealusesse. Ta ei pidanud õigeks inimese väärikuse painutamist parasjagu moes oleva loosungi või mõttevoolu alla, sest selles tuules muutuks inimese väärikus rebenenud ja laperdava purje sarnaseks. Timuri arvates oli inimene ise otsustav ja oma valikute eest vastutav, kuid kindla pinna nendeks valikuteks andis tema arvates oma rahva tavade tundmine ja rahva pärimusele toetumine. Tatarimaa oli Timuri südames ja Eesti oli tema kodumaa.
Timuri nimes on nii raud kui ka mõõk. Timur Seifullen oli oma tegemistes rahumeelne, kuid raudse järjekindlusega, samas eristas ta mõõgaterana etterpanekud, mis ei aita asjale kaasa nendest, mis on ülesehitavad.
Puhka rahus Timur Seifullen, hea kaasteeline.
Vootele Hansen, Juhatuse esimees
Kuula Vikerradio saadet : “Mina elan siin”. Timur Seifeullen