Inimõiguste Instituut juhib tähelepanu olulisele inimõigusrikkumisele Eesti lõimumispoliitikas, mis takistab valdkonna ja kogu Eesti ühiskonna edasist positiivset arengut.
Nimelt on vastavalt seadusega kehtestatud õppekavadele seatud riigikeele oskusnõudeks põhikooli lõpus B1- ja gümnaasiumi lõpus B2-tase, mille saavutavad ligikaudu vaid pooled lõpetajad. Samas eeldab valdav enamik töökohti B2- ja kõrgemat taset, riigiametis üldjuhul C1-taset (nt politseiniku ja vangivalvuri puhul), mis tagab ka dokumentide koostamiseks ja töötlemiseks vajaliku kirjakeeleoskuse. Ka kõrgkoolis edasiõppimiseks ei ole B2-tasemest madalam keeleoskus piisav, mitmetel erialadel eeldatakse aga sellest kõrgemat taset. Seega ei võimalda vene kooli õppekavad tagada lõpetajatele eesti kooli lõpetajatega võrreldes võrdseid võimalusi, põhjustades neile nii õppimises kui ka töö valikul ja edasises karjääris takistusi.
Sellega seoses peab Inimõiguste Instituut vajalikuks:
- Kõrvaldada vene koolide lõpetajate diskrimineerimise põhjus, võimaldades neile keeleõppe, mis tagab eesti kirjakeele oskuse ja edasised võrdsed võimalused hariduses ja tööturul. Põhikooli lõpetamiseks vajalik minimaalne eesti keele oskus peab ületama B1-taset, gümnaasiumi lõpetamisel B2-taset. Rõhk tuleb panna efektiivsete keelemetoodikate rakendamisele, eriti põhikooli algastmes.
- Edasise diskrimineerimise vältimiseks on oluliselt vaja suurendada lõimumise tõhusust, suurendades vastava ala asutuste töö efektiivsust ja teadusmahukust. Vajalik oleks keelespetsialistide märgatavalt ulatuslikum kaasamine lõimumisprotsesside juhtimisse ja kujundamisse Kultuuriministeeriumis ja MISA-s.
- Vältimaks 2007. aasta aprillisündmuste kordumist tuleb riigil viia läbi nende sündmuste põhjuste põhjalik analüüs ning võtta tarvitusele meetmed nende edaspidiseks vältimiseks.
Inimõiguste Instituut pakub omapoolset abi ja oskusteavet vastavate riigi ees seisvate oluliste probleemide lahendamise
Põõrdumine vene keeles
Lisainfo: Mart Rannut (tel 5582368)