Värske inimõiguste uuring: 77% vastanutest leiab, et Eestis järgitakse inimõigusi.
Rahvusvahelise inimõiguste päeva puhul tellis Inimõiguste Instituut Turu-uuringute AS-ilt põhjaliku küsitluse, et selgitada välja Eesti elanike hinnang inimõiguste olukorrale meie riigis.
Inimõiguste Instituudi tellimusel tänavu läbi viidud avaliku arvamuse uuring näitab, et enamik Eesti elanikke hindab inimõiguste olukorda positiivselt, kuigi hinnangutes on viimastel aastatel ilmnenud mõningane langus.
77% vastanutest leiab, et Eestis järgitakse inimõigusi. Mehed (79%) on selles pisut veendunumad kui naised (76%). Enim on seda meelt aga nooremad vastajad , näiteks 20–29-aastaste hulgas arvab seda 93%. Eesti rahvusest leiab 84%, et inimõigusi järgitakse, Vene rahvusese seas on näitaja 64% ja 36% määratlemata kodakondsusega vastanud leiavad, et see nii ei ole.
69% vastanutest nõustub, et inimõigused saavad olla tagatud vaid siis, kui esmalt on tagatud riigi julgeolek. Kõrgeim toetus sellele väitele on naiste seas (74%) ning eesti rahvusest vastanute hulgas (75%). Küsimusele, kas sõja olukorras kaaluksid riigi ja ühiskonna huvid üles üksikisiku huvid, vastasid jaatavalt 72% kõik vastajad.
Sellega, et inimõiguste tagamine on demokraatliku õigusriigi julgeoleku eeltingimus, oli nõus 91% kõikidest vastanutest.
- aastal usub 70% vastanutest et Eesti põhiseadus kaitseb nende õigusi, mis on 10% madalam võrreldes 2023. aastaga. Tõusnud on nende osakaal, kes arvavad vastupidist: neid on tervelt 25% vastanutest.
Kõige olulisemateks inimõigusteks kui jätta kõrvale traditsioonilised põhiväärtused nagu : õigus elule, õigus tasuta arstiabile, õigus haridusele, peeti sõna- ja trükivabadust (57%), võrdsust seaduse ees (50%) ning isikuandmete kaitstust 41%. Õigust sotsiaalkindlustele, puhkusele ja pensionile 38% samuti õiglaselt kohtupidamist pidas oluliseks 38% ja vabu valimisi 37% vastanutest. laste õigusi pidas oluliseks 34%, rassilist, rahvuslikku või keelelist võrdõiguslikkust 32%, järgnesid sooline võrdõiguslikkus (21%), puuetega inimeste õigused (30 %) usuvabadust 24% ja seksuaalvähemuste õigusi pidas oluliseks 6%.
12% vastanutest tunnistas, et on oma sõnade või käitumisega kedagi diskrimineerinud. 16% meestest ja 8% naistest arvasid, et on oma sõnade või käitumisega kedagi diskrimineerinud ehk rikkunud kellegi teise inimõigusi sotsiaalmeedias, avalikus või omavahelises väljaütlemises, märgukirjas, kontrollimatu info levitamisega jms. Noorte (18–19-aastased) ja 30-39 aastaste seas oli see näitaja kõrgeim – 20%.
Vaenukõne kriminaliseerimist ei toeta 52% vastanutest, kuid 38% on selle poolt, naised olid siin rohkem pooldavamad kui mehed, vastavalt 42% ja 32%.
57% vastanutest leiab, et topeltkodakondsus annab osale kodanikest oluliselt rohkem poliitilisi ja majanduslikke privileege või õigusi võrreldes kodanikega, kes omavad ainult ühte kodakondsust. Eriti arvavad seda vanusegrupois 40-49 vastajad: 67%.
Eesti elanikud hindavad üldiselt inimõiguste olukorda positiivselt. Üks põhjus võib olla kasvav rahulolematus põhiseaduse võime suhtes kodanikke kaitsta ning see kajastub järgmises küsimuses: levib tunnetus, et hea tahte alusel antud õigused alalise elamisloa alusel siin elavatele muu riigi või määratlemata kodakondsusega isikutele annavad rohkem õigusi neile, kes ei austa Eesti väärtusi ja õiguskorda, kui riigi enda kodanikele.
Inimõiguste Instituudi tegevjuht Aet Kukk: “Uuringu tulemused peegeldavad nii rahulolu kui ka kasvavat muret inimõiguste tagamise üle. Muutuv maailm nõuab teadlikku ja tasakaalukat lähenemist, mis ei laseks emotsioonidel või häälekate gruppide huvidel ühiskonda liialt mõjutada. Rahvusvahelised ja siseriiklikud arengud, nagu valeinfo ning poliitilised ja sõjalised konfliktid, avaldavad inimõiguste järgimisele mõju, mida näitavad ka uuringu tulemused. Samuti on tunda kindlusetust selles osas, kas rahvusvaheline õigus, põhiõiguste deklaratsioon ja hartad toimivad ja annavad kindlustunnet ka siis, kui ühiskonda tabavad kriisid. See nõuab teadlikku ja tasakaalukat lähenemist inimõiguste kaitsele, mitte laskumist emotsioonidesse või ühiskonna allutamist mõne hääleka grupi huvidele.”
Uuringut viiakse läbi alataes aastast 2012.
Vaata varasemaid uuringuid siit