Avalik arvamus 2021, Inimõigused vs julgeolek

84% Eesti elanikest on veendunud, et meie riigis on inimõigustega kõik korras. 92% vastanutest on nõus, et inimõiguste tagamine on demokraatliku õigusriigi julgeoleku tagamisel vajalik eeltingimus. Vastanutest 13% tunnistas, et nad on oma sõnade või käitumisega kedagi diskrimineerinud ehk rikkunud kellegi inimõigusi. 

Turu-uuringute ASi värskest uuringust selgub, et 84% Eesti elanikest leiab, et meie riigis on inimõigustega kõik korras. Eelmise uuringu ajal, 2020. aastal, oli inimõiguste olukorraga rahul 88% vastanutest. 

Suurim  rahulolu on õpilaste ja üliõpilaste (15-29 a) seas, kus see on 98% ning vanuserühmas 60+ (83%). Meeste ja naiste puhul on toetus küllaltki sarnane, vastavalt 83% ja 86%. Samuti on toetus kõrge Eesti kodanike hulgas – 88%. Venemaa kodanike ja määratlemata kodakondsusega elanike seas on see oluliselt madalam , kus see on vastavalt 58% ja 56%.  

Inimõiguste Instituudi juhatuse liige Mart Rannut nendib, et märgatav on nihe negatiivse hinnangu suunas. “Selle põhjuseks on ilmselt mitu faktorit, alates ühiskonna üldisest piiranguväsimusest, kus hulk tegevusi on kas keelatud või ebasoovitavad ning paljud ärid, terviseteenused ja meelelahutusasutused on suletud. Sellest annavad tunnistust ka teised uuringud ja eksperthinnangud vaimse tervise vallast,“ kommenteeris Rannut. 

Samas leidis 77% vastanutest, et koroonaaja piirangud ei ole rikkunud kellegi põhi- ega inimõigusi. 19% arvas, et piirangud on nende inimõigusi rikkunud – eriti tunnetavad sed 30-39 aastased (26 %, varem 20%) ja muust rahvusest inimesed (29%, varem 19%) ning Venemaa kodakondsusega (38%, varem 31% ) ja Kirde-Eestis elanikud (30 % varem 24%). 

 

Inimõigusi peetakse seotuks riigi julgeolekuga

Seekord uuriti vastajate käest ka, kas nad on nõus väitega, et inimõiguste tagamine on demokraatliku õigusriigi julgeoleku vajalik eeltingimus. Selle väitega oli nõus 92% vastanutest, eriti kõrge, 96%, oli toetus noorte hulgas (15-19 a) ja 20-29 aastaste seas oli see 95%. 

Küsimusele Kas olete nõus, et inimõigused saavad olla tagatud ainult siis, kui esmalt on tagatud riigi julgeolek, vastas jaatavalt 73% vastanutest. Suurim toetus oli eestlaste hulgas – 81%, Venemaa kodanike seas 43% ja määratlemata kodakondsusega isikute seas 47%.

Inimõiguste Instituudi juhatuse esimees Vootele Hansen: „Inimõiguste  tagamine on demokraatliku õigusriigi julgeoleku tagamise vajalik tingimus . Inimõigusi austav ja kaitsev võim on legitiimsem kui seda ignoreeriv. Kodanike kaasamine riigi julgeoleku tagamisse on üldjuhul efektiivsem kui sund või hirmutamine“.

Vastajatelt küsiti ka, kas nad on oma sõnade või käitumisega kedagi diskrimineerinud ehk rikkunud kellegi teise inimõigusi. Sellele küsimusele vastas jaatavalt 13% vastanutest, mis omakorda jagunes: mehed 18% ja naised 8%. Jaatavalt vastasid rohkem  nooremad vanuserühmad: 20-29 aastased – 20% ja 30-39 aastased – 23%.

Inimõiguste retoorika meedia ja poliitikute tööriistana

Küsitletute arvates on inimõiguste retoorikat ideoloogilistel eesmärkidel Eestis kolme viimase aasta jooksul kasutanud kõige rohkem erakonnad 61%, meedia 54%, inimõigustega tegelevad organisatsioonid Eestis 37%, rahvusvahelised organisatsioonid 28% ning juristid 23% ja kohtud vastavalt 16%.

Väitega, et Eesti ajakirjandus on hoidunud inimeste sildistamisest ja diskrimineerimisest ning kajastab erinevaid, sh ka vastanduvaid arvamusi erapooletult ja tasakaalukalt, nõustus eestikeelse meedia osas 39%, ei nõustunud 46%  ning küsimusele ei osanud vastata 15%. Eesti venekeelse meedia puhul olid protsendid vastavalt 19%, 27% ja 54%. 

Vastanute arvates on oma töös eelpool nimetatud tingimusi enim  järginud Eesti Rahvusringhääling 51%, vastupidist  arvasid 32% ning „ei oska öelda“ vastas 17%. Eesti trükiajakirjanduse puhul olid tulemused vastavalt 36%, vastupidist leidis 41% ning oma arvamust ei osanud öelda 23%. Eesti eratelevisiooni- ja raadiokanalite  puhul vastas samale küsimusele jaatavalt 31%, „ei“ vastas 39% ja vastamata jättis 29%. Rannut leiab, et see teema vajaks eraldi uurimist, seda just seoses meedia sisu üha enam tasuliseks muutumisega, sest inimesed langetavad otsuseid tõenäoliselt sissejuhatava lõigu ja pealkirja  järgi.

Proportsionaalselt on tulemus kõikides vastanute rühmades võrreldes eelmise aasta lõpus tehtud küsitlusega muutunud negatiivsemaks. Inimeste hinnangut inimõiguste ja julgeoleku kohta mõjutab oluliselt nende peamine suhtluskeel, rahvus, haridustase ja sissetulek, sotsiaalne positsioon ja mõningal määral ka elukoht.

Turu-Uuringute AS viis märtsi lõpus ja aprilli alguses läbi veebiküsitluse veidi enam kui 1000 Eesti elaniku seas. Küsitluses paluti hinnata, kas inimõiguste tagamine on eeltingimuseks demokraatliku riigi julgeoleku tagamisel. Uuriti, kas meedia on hoidunud inimeste sildistamisest ja diskrimineerimisest, kajastanud arvamusi erapooletult ja tasakaalukalt ning on kaitsnud inimõigusi. Samuti küsiti, kas koroonapandeemia ajaks kehtestatud piirangud on rikkunud põhi- ja inimõigusi ning kas „inimõiguste retoorikat“ on kasutatud ideoloogiliste eesmärkidel.

 

Varasemad uuringud: vt siit