Täna esitleti Kiievis eestlaste abiga koostatud krimmitatarlaste avaliku diplomaatia strateegiat.
ÜRO põlisrahvaste deklaratsiooni 10. aastapäeval toimuval üritusel lõpetati pidulikult kaks aastat kestnud “krimmitatari inimõiguste eestkoste avaliku diplomaatia kaudu” projekt. Projekti eksperdi Oliver Loode sõnul ei tähenda projekti lõppemine, et Krimmis asjad veel hästi oleksid. “Selleks, et krimmitatarlased saaksid oma õiguste eest paremini seista, on aga vaja, et maailm teaks nende olemasolust ja probleemküsimustest. Avaliku diplomaatia projekt selle teavitusega rahvusvaheliselt tegeleski.”
Inimõiguste Instituudi juhitud projekti raames koostati krimmitatari avaliku diplomaatia strateegia, valmis said krimmitatari ajalugu tutvustavad rändnäitus ja videoklipp. Lisaks külastas krimmitatarlaste esindus projekti abil kahel korral ÜRO põlirahvaste foorumit New Yorgis ning mitmeid Euroopa institutsioone. Inimõiguste Instituudi eestvedamisel nomineeriti krimmitatari rahvuslik liider Mustafa Džemilev Sahharovi preemiale, mille kolme finalisti hulka ta ka pääses.
Loode sõnul oli projekt vaid alguseks krimmitatarlaste paremale esindatusele rahvusvahelisel areenil. “Projekti raames koostatud avaliku diplomaatia strateegia näol on neil olemas teekaart, kuidas rahvusvahelisel areenil, sealhulgas ÜRO süsteemis, enda kollektiivsete inimõiguste eest veelgi tulemuslikult seista.”
Alates Vene Föderatsiooni Krimmi okupeerimisest 2014. aastal on sealse põlisrahva krimmitatarlaste inimõigusi rikutud ning mitmed põlisrahva esindajad on olnud sunnitud oma kodudest lahkuma. Krimmitatarlased seisid vastu ebaseaduslikule referendumile Krimmis kolm aastat tagasi ning toetavad Krimmi autonoomsust Ukraina koosseisus. 2016. aastal kuulutasid Vene võimud krimmitatarlaste esindusorgani Medžlise ekstremistlikuks organisatsiooniks, võttes sellega krimmitatarlastelt õiguse esindatusele ja kogunemistele.
Avaliku diplomaatia projekt toimus Inimõiguste Instituudi ja Ukraina presidendi voliniku krimmitatari küsimustes Mustafa Džemilevi büroo koostöös ning seda rahastas Eesti välisministeeriumi arengukoostöö programm.
Vaata ürituse fotogaleriid, tutvu krimmitatari ajalooga, loe lähemalt krimmitatari avaliku diplomaatia projektist.