Täna algab ÜRO peakorteris New Yorgis järjekorras 16. põlisrahvaste püsifoorum. Lisaks Eesti riiklikule esindusele osalevad Eesti toetusel foorumil ka krimmitatarlaste esindajad.

24. aprillist kuni 3. maini kestev püsifoorum keskendub sel aastal ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsioonile, mille vastuvõtmisest möödub 10 aastat. Foorumil arutlevad riikide ja põlisrahvaste organisatsioonide esindajad deklaratsiooni täitmise üle ning otsitakse lahendusi olukorrale, kus ka kümme aastat hiljem on maailmas veel põlisrahvusi, kelle inimõigused ei ole nende kodumaal tagatud.

Üks selliseid rahvaid on Krimmi poolsaare põliselanikud krimmitatarlased, kes Venemaa poolt okupeeritud Krimmis sattunud rahvusliku tagakiusamise ohvriks. 2016. aastal tunnistasid Vene võimud krimmitatarlaste esinduskogu Medžlise terroristlikuks organisatsiooniks, võttes sellega krimmitatarlastelt õiguse esindatusele. Mitmetel krimmitatari rahvuslikel liidritel, sealhulgas ka viimastel aastatel Eestit külastanud Mustafa Džemilevil ja Refat Tšubarovil on keelatud poolsaarele siseneda. 

Eesti Välisministeeriumi arengukoostöö ja humanitaarabi vahendite abiga on krimmitatarlased juba teist aastat järjest ÜRO põlisrahvaste püsifoorumil esindatud. Foorumi raames toimub täna ÜRO peahoones Inimõiguste Instituudi eestvedamisel kõrvalüritus: “Indigenous Crimean Tatars: Keeping the Dream Alive” (“Põlised krimmitatarlased: unistust elus hoides”), kus krimmitatari aktivistid räägivad Krimmis toimuvast ja vastupanuliikumisest okupatsioonile ning arutletakse põlisrahvaste õiguste kaitsmise võimaluste üle. Vestlust modereerib Oliver Loode, ÜRO põlisrahvaste foorumi endine ekspertliige ja Inimõiguste Instituudi projektijuht.

Krimmitatari esindajad külastavad ÜROd Inimõiguste Instituudi projekti “Krimmitatarlaste inimõiguste eestkoste avaliku diplomaatia kaudu” raames. Projekti eesmärk on tõsta rahvusvahelist teadlikkust krimmitatarlastest kui Krimmi ja Ukraina põlisrahvast ning suurendada toetust krimmitatarlastele Euroopa Liidus ja rahvusvahelistes organisatsioonides. Projekti rahastab Välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest. 

Rohkem infot leiab projekti kohta leiab: krimmitatari avaliku diplomaatia projekt.