2018 | 2017 | 2016 | 2015 | 2014 | 2013
14. juunil möödub 78 aastat juuniküüditamisest. Sel päeval meenutatakse 1941. aasta küüditamisohvreid üle kogu Eesti. Tallinnas Vabaduse väljakul meenutatakse ohvreid “Pisarate mere” installatsiooniga.
Kell 12.05 esineb Kopenhaageni Politseiorkester kolme looga: „Kui õunapuud õitsevad“, „Ta lendab mesipuu poole“ ja „Kongernes Konge“. Samal ajal täidavad Vabaduse väljaku tuhanded „pisarad” ehk helesinised õhupallid.
“Pisarate meri”
Tallinnas Vabaduse väljakul näeb ülevaadet inimestest, keda 1941. aastal toimunu otseselt puudutas. Siin on rohkem kui 12 000 represseeritu nime: küüditatud ja vangilaagritesse saadetud; need, kes põgenesid või end varjasid; Siberisse küüditatud peredes sündinud lapsed. Lisaks on nimekirjas ka 1940. aastal küüditatud Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri perekonnad.
Mälestuspäeva korraldajad panevad kõigile südamele, et õhupalle lendu ei lastaks. Kuigi tegu on biolagunevate materjalidega, võivad need siiski loodust kahjustada. Õhupallid seisavad Vabaduse väljakul terve päeva, sõltuvalt sellest, kui kaua nad ilmastikuoludele vastu peavad. Tugeva vihmasaju korral õhupalliinstallatsiooni ei toimu. Sel aastal toimub õhupallide installatsioon viimast korda ning lähitulevikus on kavas korraldada konkurss uute ideede leidmiseks.
1941. aasta juuniküüditamine oli inimsusevastane kuritegu, mille panid toime NSV Liidu julgeolekujõud Baltikumis ja endises Bessaraabias, et vabaneda „nõukogudevastastest elementidest”. Represseeritute hulgas oli poliitikuid, omavalitsustegelasi, riigiametnikke, politseinikke ja sõjaväelasi, ettevõtjaid ja edukamaid põllumehi, haritlasi ja seltskonnategelasi, kellest paljud saadeti vangilaagritesse ning kellega koos küüditati ka nende pereliikmed. Enamik Siberisse asumisele saadetuist olid naised ja lapsed, kelle isad ja abikaasad vangistati.
Eestist küüditati 1941. aastal Siberisse rohkem kui 10 000 inimest. Koos samaaegse deporteerimislainega viidi Eestist, Lätist, Leedust, Ukrainast, Valgevenest ja Moldovast ümberasumisele rohkem kui 85 000 inimest.
Mälestame 14. juunil süütuid inimesi, kes langesid okupatsioonivõimude ebainimliku terrori ohvriks ning mäletades loodame, et taolised inimsusevastased kuriteod ei kordu enam kunagi.
Mälestuspäeva aitavad korraldada Inimõiguste Instituut, Eesti Mälu Instituut, Peetri Põhikooli õpilased ja Kodutütred, Eesti Memento Liit, Avatud Vabariik ja Justiitsministeerium.
14. juunil, leinapäeval algusega kell 20.00 toimub Eesti Mälu Instituudi algatusel inimvaenuliku võimu ohvritele pühendatud tasuta mälestuskontsert „Minevik. Olevik. Igavik.“ Kommunismiohvrite memoriaalis Maarjamäel toimuva sündmuse läbivaks teemaks on rännak läbi aja.
Kontserdil astuvad üles Lenna Kuurmaa, Ott Lepland, Liisi Koikson, Eestitippkoor Collegium Musicale (dirigent Endrik Üksvärav), keelpillikvartett „Prezioso“, Kadri-Ann Sumera (klaveril), Valmar Kirves (suupillil) ning helilooja ja DJ Sander Mölder.
Vabaduse väljaku mälestuspäeva korraldajad panevad kõigile südamele, et õhupalle lendu ei lastaks. Kuigi tegu on biolagunevate materjalidega, võivad need siiski loodust kahjustada. Õhupallid seisavad Vabaduse väljakul terve päeva, sõltuvalt sellest, kui kaua nad ilmastikuoludele vastu peavad. Tugeva vihmasaju korral õhupalliinstallatsiooni ei toimu.
Leia rohkem infot mälestuspäeva ürituse lehelt.
Esimesi õhupalle hakkame paigaldama hommikul kell 08.00, seekord lõpetame oma päeva tööpäeva lõpuks. Kes leiab oma päevas vaba tunnikese, tule ja aita vabatahtlikuna kaasa!
*Mälestuspäeva korraldajate nimel anname teada, et “pisarate mere” installatsiooni õhupalle mälestuspäeval lendu ei lasta. Juba idee algusaegadest peale oleme otsinud tagasidet ja konsultatsioone nii lennundus- kui keskkonnaspetsialistidelt, et olla kindel, et õhupallide lennutamine loodust ei reostaks. Tegemist on küll biolagunevast materjalidest õhupallidega, kuid sellegipoolest tahame käituda loodussõbralikult ning seetõttu võtame installatsiooni maha samal moel kui seda paigaldame.