Sageli väidetakse, et internet on inimõigus. Muidugi on internet tehniline vahend ja inimõigus saab seega olla ikkagi ligipääs internetile. Näiteks otsitakse ja edastatakse tänapäeval infot ning sageli organiseeritakse ka meelsusavaldusi digitaalse maailma võimalusi kasutades. Seetõttu tõstatub üha enam küsimus avatud ja vabast internetist.
Interneti kui informatsiooni leidmise ja edastamise ning suhtluskanali olulisus on pannud paljusid väitma, et internet ja sellele ligipääs on muutunud inimõiguseks. Instituudi hinnangul ei ole internet iseenesest inimõigus, küll aga on internet üha olulisemaks vahendiks inimõiguste tagamisel.
ÜRO inimõiguste nõukogu eriraportöör Frank La Rue kirjutab 2011. aasta 16. mail esitatud raportis, „… Seega, toimides katalüsaatorina inimeste arvamus- ja sõnavabaduse teostamisel, võimaldab internet teostada ka mitmesuguseid teisi inimõigusi.” Näiteks organiseeritakse tänapäeval suur osa meelsusavaldusi digitaalse maailma võimalusi kasutades ning internetile ligipääsu puudumine või selle tsenseerimine võib võtta inimeselt sisulise võimaluse üritusest teada saada ja seega ka sellel osaleda. Seetõttu tõstatub üha enam küsimus avatud ja vabast internetist kui inimõiguste tagajast.
Eesti on maailmas tuntud kui edukas e-riik, kus kodanikud saavad enamikke avaliku ja erasektori teenuseid kasutada elektroonilisel teel ning internetivabaduse tagamine on riiklik prioriteet. Inimõiguste kaitse seisukohalt on vajalik jälgida arengut digitaalmaailmas, analüüsida riiklike piirangute mõjusid (e-)ühiskonnale kõikjal maailmas ning pakkuda välja sobivaid poliitikasuundi internetivabaduse tagamiseks.
Instituut leiab, et iga inimõigusi austava riigi ülesandeks on tagada mõistliku tasu eest ligipääs internetile kogu riigi territooriumil. Teatavatele elanikegruppidele, näiteks vähekindlustatud või puudega inimestele, tasub kaaluda riigipoolsete soodustustesüsteemide loomist, näiteks internetiühenduse tasu ja eriotstarbeliste vahendite soetamise kompenseerimist ning tasuta koolituste pakkumist.
Sõna- ja koosolekuvabaduse põhimõtete tagamiseks ei tohi inimestele seada piiranguid internetist info saamiseks, interneti teel arvamuse edastamiseks ja suhtlusvõrgustike loomiseks. Instituut jälgib selles valdkonnas Eesti õiguskorra muutmise algatusi ning esitab vajaduse korral poliitikasoovitusi riiklikele institutsioonidele.
LOE LÄHEMALT: