25. märts 2017 kell 18:00

25. märtsil süüdatakse üle Eesti kümneid tuhandeid küünlaid mälestamaks märtsiküüditamise ohvreid. Tallinnas Vabaduse väljakul süüdatakse küünlad esmakordselt Eesti geograafilist kontuuri järgides ning kuvatakse 32000 inimese nimed, kes 1949. aastal küüditamisele määrati (sealhulgas ka need, kes vangistati, olid sunnitud põgenema või end varjama ning need, kes hiljem Siberisse küüditatud peredes sündisid). Küünlad süüdatakse ka Tartus, Pärnus ja mujal Eestis.

Laupäeval, 25. märtsil möödub 68 aastat märtsiküüditamisest, mil loetud päevade jooksul viidi vägivaldselt asumisele rohkem kui 22 000 eestlast. Enam kui pool sajandit hiljem mõtiskletakse jätkuvalt selle üle, kas, miks ja kuidas mälestada inimsusvastaste kuritegude ja küüditamise ohvreid.

Küünalde süütamise idee sündis 2010. aastal välja MTÜ Tulipisar noorte algatusel. Tulipisara juhatuse liikme Mattias Jürgensi sõnul on oluline, et noored ei unustaks minevikusündmusi. “Selle üritusega saame vanematele põlvkondadele saata sõnumi, et noored mõistavad ja mäletavad,” selgitas Jürgens.

Kell 17.00 toimub mälestustseremoonia Vabadussõja võidusamba jalamil. Alates kell 18.00 õhtul oodatakse kõiki Vabaduse väljakule Tallinnas ja Raekoja platsile Tartus süütama küünlaid märtsiküüditamise ohvrite mälestuseks. Mälestusüritus toimub ka Pärnus Rüütli platsil. Tallinnas Vabaduse väljakul süüdatakse küünlad maha märgitud Eesti geograafilise kontuuri järgi.

 

 

Lisaks kuvatakse Vabaduse väljakul 32 000 inimese nimed, kes 1949. aastal küüditamisele määrati (sealhulgas need, kes vangistati, kes põgenesid või olid sunnitud end varjama ning need, kes hiljem Siberisse küüditatud peredes sündisid). Ligi kolm tundi kestev nimede projektsioon annab edasi toimunu mastaapsuse: kuivõrd palju oli neid inimesi, kelle tavapärane elu ühe kuu jooksul purunes,. Kuues erinevas keeles antakse ka lühiülevaade toimunust.   Palume osalejatel kalmuküünlaid ja süütevahendeid kaasa võtta.

 

25. märtsil 1949. aastal küüditati Nõukogude Liidu võimude poolt Siberisse rohkem kui 22 000 eestlast. Enamik küüditatuid vabanes alles 1958. aastal ning viimased deporteeritud vabastati 1965. aastal, mitu tuhat inimest koju tagasi ei jõudnudki. Kogu Baltikumist deporteeriti 1949. aasta märtsis kokku ligi 95 000 inimest.

2018. aastaks rajab Eesti Vabariik justiitsministeeriumi eestvedamisel Tallinnasse Eesti kommunismiohvrite memoriaali. Memoriaalil mälestatavate hukkunute andmete kontrolliks ja täiendamiseks avatakse 25. märtsil Eesti Mälu Instituudi kodulehel hukkunute esialgne nimekiri. Veebilehel oleva otsingu kaudu on kõigil inimestel võimalus kontrollida, kas nende pereliikmed või tuttavad, kes nõukogude repressioonide käigus hukkusid, on nimekirja kantud ja kas esitatud andmed on korrektsed. Samas on võimalus vajadusel esitada parandus- või täiendusettepanekuid.

Mälestusüritust korraldavad Tulipisar, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Memento Liit, Inimõiguste Instituut ja Eesti Mälu Instituut koostöös Justiitsministeeriumiga.

#mäletame