Reedel, 31. augustil toimub inimõiguste valdkonnas tegutsevate organisatsioonide kolmas ümarlaud algusega kell 17.00 Inimõiguste Instituudis. Koosoleku peateemaks on venekeelsete noorte inimõiguste olukord, sealhulgas eesti keele õpetamise tase vene koolides ja Narvas elavate noorte aktiivsus ühiskondlike ja poliitiliste küsimuste lahendamises.
Koosoleku peateemaks on venekeelsete noorte inimõiguste olukord, sealhulgas eesti keele õpetamise tase vene koolides ja Narvas elavate noorte aktiivsus ühiskondlike ja poliitiliste küsimuste lahendamises. Balti Uuringute Instituut viis kevadel 2012 Narva gümnasistide hulgas läbi küsitluse noorte teadlikkusest põhiõiguste teemal ning nende ühiskondlikust ja poliitilisest aktiivsusest ning on selle põhjal koostanud poliitikasoovitused. Inimõiguste Instituut on analüüsinud vene koolides eesti keele õpetamise taset ja laiemalt riigikeele oskuse seost inimõigustega.
Balti Uuringute Instituudi analüütiku Kristina Kallase sõnul näitas Narvas läbiviidud küsitlus, et gümnasistid ei osale aktiivselt ühiskondlike ja poliitiliste küsimuste lahendamises, sealhulgas on ebapopulaarne ka vabatahtlik tegevus. Samuti tekitab talle muret noorte ebapiisav teadlikkus põhiõigustest. “Eelkõige puudutab see arusaamist, et põhiõigused, näiteks õigus kaitsele seaduse ees ning sõna- ja mõttevabadus ei ole universaalsed,” ütles Kallas. “Ümberlükkamist vajab näiteks Narva noorte seas domineeriv teadmine, et põhiõigused kehtivad vaid Eesti Vabariigi kodanikele.”
Inimõiguste Instituudi liige Mart Rannut näeb probleemi selles, et vastavalt seadusega kehtestatud õppekavadele on seatud riigikeele oskusnõudeks põhikooli lõpus B1 ja gümnaasiumi lõpus B2tase, kuid samas eeldab enamik töökohti B2 ja kõrgemat taset, riigiametis üldjuhul C1 taset. “Ka kõrgkoolis edasiõppimiseks ei ole B2 tasemest madalam keeleoskus piisav, mitmetel erialadel eeldatakse sellest kõrgemat taset,” ütles Rannut. “Seega ei võimalda vene kooli õppekavad tagada lõpetajatele eesti kooli lõpetajatega võrreldes võrdseid võimalusi, põhjustades neile nii õppimises kui ka töö valikul ja edasises karjääris takistusi.”
Inimõiguste Instituudi seisukoht on, et organisatsioonid mõtleksid ühiselt, kuidas kõikidele Eesti elanikele, olenemata nende rahvusest ja kodakondsusest, oleksid tagatud inimõigused ja võrdsed võimalused ühiskonnaelus kaasa rääkida. Lisaks peateemale tuleb arutluse alla ka kooseluseaduse kontseptsioon, vihakuritegude karistuste muutmise plaan ning mitmed organisatsioonide koostööd puudutavad küsimused.
Inimõiguste valdkonnas tegutsevate organisatsioonide ümarlaua eesmärk on aidata koostöö kaudu kaasa inimõiguste valdkonna arengule Eestis ja maailmas. Ümarlaud toimub võrdsete partnerite põhimõttel ning eelnevalt kokkulepitud võõrustajaorganisatsiooni ruumides. Esimene ümarlaud toimus 16. veebruaril Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuses, teine 18. mail OMA keskuses ja seekordne kohtumine leiab aset 31. augustil 2012 Inimõiguste Instituudi ruumides. Senisest tegevusest saab ülevaate saab siit.