Täna, 16.oktoobril möödub 80.aastat Aadu Olli sünnist.

Aadu Oll sündis Hiiumaal, kus ta juba lapsena puutus ta kokku võõrvõimu vaenu ja omavoliga, kui 1941. aasta juunis küüditati tema vanemad. Isa hukkus vangistuses. Aadu Oll vangistati 17-aastase noorukina ja vangipõlve ajal oli ta Kolõma range režiimiga laagris. Ta vabanes 1956. aastal ja töö kõrvalt jätkas hariduse omandamist, lõpetades insenerina Üleliidulise Kaugõppe Polütehnilise Instituudi. 1970. aastal naases Aadu Oll Eestisse, kus töötas mitmes projekteerimisasutuses andmetöötluse valdkonnas ja hiljem Tallinna Pelgulinna Haiglas barokambrite insenerina.

Aadu Oll osales tegusalt Eesti taasiseseisvumisel, olles Eesti Kongressi liige ja nõukogude võimu vaenatute mälestuse jäädvustamisel ja õiguste kaitsel. Ta oli Memento Liidu asutajaliige ja esimene esimees, Endiste Poliitvangide Liidu esimehe asetäitja, Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riikliku Komisjoni liige, Inimõiguste Instituudi juhatuse esimees 1995. aastast surmani. Kasuks tulid tema head suhted Venemaa endiste poliitvangide organisatsioonidega.

Mälestusmärgiks tema tööst on põhjalikud uurimused “Nõukogude Kaug-Põhja vangilaagrid ja eesti poliitvangid Kolõmal” ja Eesti pärast okupatsiooni ning avatud ühiskonna taastamine.

Aadu Olli iseloomustamiseks võib öelda, et ta oli heatahtlik ja sõbralik tõsine töömees. Ka oma eluõhtul osales ta okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse eelnõu koostamisel. Aadu Oll pälvis presidendilt Riigivapi IV klassi teenetemärgi.

Tema ettevõtlikkus ja sihikindel tegevus on meile hea alus ja eeskuju.

Aadu Oll (16. 10. 1932 – 29. 10. 2003)