Inimõigused vs eriolukord september, 2020

 

87% Eesti elanikest leiab, et meie riigis on inimõigustega kõik korras ning 85% vastanutest leidis, et eriolukorra piirangud pole rikkunud kellegi inimõigusi.

14% leiab, et tema privaatsust/õigusi on sotsiaalmeedias rikutud ning 8% arvab, et on ise kellegi inimõigusi rikkunud. 57 % vastanutest arvab, et Eesti ajakirjandus järgib oma töös inimõigusi, kuid 23% arvab, et see nii ei ole.

Inimõiguste Instituudi tellimusel ja viis Turu-Uuringute AS viis 25.-30 augustil läbi veebiküsitluse veidi enam kui 1000 Eestis elaniku seas. Küsitluses paluti inimestel hinnata, kas eriolukord on rikkunud Eestis inimeste õigusi ning kas riigiinstitutsioonid, meedia ja ettevõtlus on järginud ja kaitsnud oma töös inimõigusi. Lisaks uuriti inimeste tunnetust, kas Eesti põhiseadus kaitseb nende õigusi ja väärtusi ning kas põhiseaduses sätestatud kohustused on ka inimestele tähtsad. Eelmine samalaadne uuring viidi läbi selle aasta mais.

 

87% Eesti elanikest leiab, et meie riigis on inimõigustega kõik korras, eelmise uuringu ajal, 2018. aastal, oli inimõiguste olukorraga rahul 73% (2016 – 68% ja 2012 – 54%). „Seega võib tõdeda, et inimõiguste olukord Eestis on ikkagi väga hea, vaatamata eriolukorrale ja ühiskonnas toimuvale“, tõdes Inimõiguste Instituudi esimees Vootele Hansen.

 

Teist korda küsiti vastajatelt ka, mida nad arvavad, kas nad on ise rikkunud kellegi inimõigusi. Sellele küsimusele vastas jaatavalt 8% kõikidest vastanutest, Kus suurima grupi moodustasid 20-29 aastased, õpilase või üliõpilase staatuses ning alg või põhiharidusega ning töötud või tööd otsivad noored..

Proportsionaalselt on tulemus kõikides vastanute rühmades liikunud aastate lõikes positiivses suunas. Inimeste hinnangut inimõiguste järgimisele mõjutab oluliselt nende suhtluskeel, sellele korreleeruv rahvus, haridustase ja sissetulek, sotsiaalne positsioon ja mõningal määral ka elukoht, sissetulek.

 

Eriolukorra piirangud ei ole rikkunud kellegi inimõigusi, leidis 85% kõikidest vastanutest. 11% arvasid, et eriolukord on rikkunud nende inimõigusi. mehed (14%) leidsid võrreldes naistega (9%), et nende inimõigusi on eriolukorra ajal rikutud.

Küsimusele, kas Eesti põhiseadus kaitseb teie õigusi ja väärtusi, oli kõigi jaatavalt vastanute protsent 81. Eesti kodanikest 88% usuvad, et põhiseadus kaitseb neid, siis Venemaa kodanike ja määratlemata kodanike seas oli „Jah“ vastus ära toodud vastavalt 53% ja 51%.

Samuti on vastajatele oluline, et Eesti põhiseaduses on lisaks õigustele välja toodud ka kohustused. Põhiseaduse järgimist pidasid tähtsaks 95%, maksude maksmist 93% ja valmisolek kaitsta riigi iseseisvust 86% vastajatest. Kevadega võrreldes muutusi ei ole.

 

Privaatsust ja oma õiguste rikkumist sotsiaalmeedias ja internetikeskkonnas on kõikidest vastanutest tunnetatud (14%) , võrreldes kevadega on tõusnud naiste osakaal (13% vs 10% kevadel), meestel on tulemus (14%) jäänud samaks, mis kevadel.

Küsimusele, kas Eesti ajakirjandus on oma tegemistes järginud ja kaitsnud inimõigusi, vastati järgmiselt, et eestikeelne meedia on seda teinud 57% ulatuses ja „ei ole seda järginud“  23%  ning küsimusele ei osanud vastata 20%. Eesti venekeelses meedias oli see protsent vastavalt 33%, 17% ja 50%.

Vastanud leidsid, et enim on oma töös inimõigusi järginud Eesti Rahvusringhääling 65%, vastupidist  arvasid 14% ning „ei oska öelda“ vastas 21%. Eesti erameedia puhul olid  tulemused paari protsendipunkti võrra tõusnud (47%)võrreldes kevadega (44%), vastupidist leidis 17% ning oma arvamust ei osanud öelda 36%. Eesti trükiajakirjanduse puhul vastas samale küsimusele jaatavalt 55% , „ei“ vastas 19% ja midagi „öelda ei osanud“ 26% vastanutest. Eestlaste hulgas toetusprotsent Eesti ajakirjandusele vastavalt 66% vs muu rahvus (33%).

Viimase kolme aasta jooksul on enim vastajate hinnangul järginud ja kaitsnud inimõigusi oma töös Politsei- ja Piirivalveamet (74%), tervishoiusüsteem (75%), Maksu- ja Tolliamet (65%). Mõnevõrra on langenud arvamus kohalike omavalitsuste (62%) ja valitsuse (58%) suhtes, võrreldes kevadega.  Kaitsevägi 60%, õigussüsteem (59%), riiklikul kapitalil (49%) ja erakapitali põhinevad ettevõtted (46%).

Kolmas samalaadse uuringu tulemused avaldtatakse selle aasta detsembris.