Eesti Inimõiguste Aruanne – avalik arvamus (2012)

(Väljaanne ISSN 2382-6843)

Aruandes kajastuvast uuringust selgub, et inimeste teadlikkus inimõigustest on võrdlemisi madal. Murettekitavalt suur osa vastanutest – 30% – ei osanud küsimusele, mis on inimõigused, vastata – neil ei seostu terminiga „inimõigused” mitte midagi. Kõige enam oli vastamata jätnute seas üle 50- aastasi inimesi. Kõige paremini tuntud inimõigus on õigus elule (92%), õigus haridusele (87%) ja õigus võrdsusele seaduse ees (86%). Eestlaste teadlikkus inimõigustest on aga märkimisväärselt kõrgem kui mitte-eestlastel.

Eesti elanike enamus on seisukohal, et Eestis inimõiguste rikkumisi ei esine. 54% Eesti elanikest leiab, et meie riigis on inimõigustega kõik korras, kuid 29% arvab, et see nii ei ole. 17% küsimusele vastata ei oska. Need näitajad ei erine oluliselt teiste demokraatlike riikide omadest. Paraku ilmnes lisaküsimuste vastustest, et suur osa nendest, kes leiab, et Eestis ei ole inimõigustega kõik korras, ei ole kursis, mis on inimõigused ja peab inimõiguste rikkumiseks oma rasket majanduslikku olukorda (23% vastanutest). Rahulolu inimõiguste olukorraga, võrrelduna eesti keelt kõnelevatega, on väiksem muukeelsetel (vastavalt 40% ja 61%). See on tingitud asjaolust, et osa muukeelsetest inimestest peab eesti keele oskuse nõuet ja gümnaasiumide üle viimist 60% ulatuses eestikeelsele õppele inimõiguste rikkumiseks. Ka siin ei ole üldjuhul siiski tegemist inimõiguste rikkumisega, vaid inimeste ebapiisav riigikeele tundmine võib tekitada tõrjutuse tunde.

Põhilisteks inimõigustega seotud probleemideks peavad Eesti elanikud naiste õiguste küsimust ning palgalõhet (8%) ja ebavõrdsust (8%). Võrdlemisi väike osa elanikest näeb probleeme sõnavabadusega (5%), seadustest kinnipidamise ja ebaõiglaste karistustega (5%), samuti diskrimineerimist töökohtadel (5%), kodakondsuse puudumist ja võimaluse puudumist käia valimistel (5%), laste õigusi

(3%), vanuselist diskrimineerimist (3%), puuetega inimeste halba kohtlemist (2%). Mitu inimõigustega seonduvat probleemi on esindatud väiksema protsendiga või jäänud üldse kajastamata, kuna puudutavad suhteliselt väikest inimeste rühma (näiteks puuetega inimesed), kuid on kohati väga tõsised. Küllap oleks objektiivsema ülevaate saamiseks edaspidi vaja uurida konkreetsete, väiksearvuliste rühmade inimõiguste probleeme sügavamalt.

Aruande eesmärk on anda objektiivne ülevaade Eesti inimõigusi puudutavatest probleemidest ja küsimustest. Et inimesed oskaksid oma õiguste eest seista, peavad nad teadma oma õigusi – see on esmatähtis. Nii ongi aruande keskne küsimus see, kui hästi Eesti inimesed teavad, mis on inimõigused. Samuti annab aruanne ülevaate, millised inimõigused on hästi kaitstud, milliste kaitsmisega on probleeme. Uuring koosnes kolmest osast, kus esimene osa oli elanikkonna uuring, teine – ekspertide hinnang inimõiguste olukorrale Eestis ning aruande kolmas osa oli koondülevaade rahvusvaheliste organisatsioonide hinnangutest inimõiguste olukorra kohta Eestis, mis kajastuvad peamiselt Eestit puudutavates raportites. Neljas osa, ettepanekud ja soovitused selle kohta, mida Eestis oleks vaja teha, et inimõiguste kaitset paremini tagada, valmib 2013. aasta kevadel.