Loe konverentsi kokkuvõtet ka KesKus detsembrinumbrist.

Mustvalge maailma mõrudusest: kui arvamusi on vaid kaks, läheb madinaks

9. detsembril toimus traditsiooniline Inimõiguste Instituudi aastakonverents, mille selleaastane alapealkiri oli “Must-valged väärtused polariseeruvas maailmas.” Konverents keskendus kahele rahvusvaheliselt aktuaalsele teemale: migratsioonile fookusega sisserändel ning propagandale ja sõnavabadusele.

Konverentsi peakorraldaja, Riigikogu liige Mart Nutt sõnas oma avasõnavõtus, et “konverentsi pealkirjaga üritatakse olukorda, kus eri maailma paigus aina tugevnevad äärmused ning kus mõõdukad jõud jäävad oma toetuselt ja mõjult aina väiksemasse rolli.”

Avakõne pidas konverentsi patroon, Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaid, kes rõhutas, et “kasutades oma vabadusi, ei tohi me riivata teiste omi.” President kuulutas oma kõne lõpus välja väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmise seaduse. Täiendatud sõnastuses kõlab see seadusesäte nüüd nii: välismaalase suhtes võidakse sissesõidukeeldu kohaldada, kui on andmeid või on põhjendatult alust arvata, et välismaalane on osalenud või aidanud kaasa välisriigis toimunud inimõiguste rikkumisele, mis on endaga kaasa toonud isiku surma, raske tervisekahjustuse, tema alusetu süüdimõistmise kuriteos poliitilistel motiividel või muu raske tagajärje. Sellega on Eesti esimeseks riigiks Euroopas, kes nii on toiminud.

Oma tervituskõne konverentsi külastajatele pidas ka Avatud Venemaa fondi looja, endine naftakorporatsiooni YUKOS juht Mihhail Hodorkovski. Ta kiitis demokraatia ja inimõiguste olukorda Eestis: „Eesti ajalugu – see on karmi maa ajalugu, mis on muutunud suurepäraseks elukohaks ja seda tänu inimeste suurele tööle, siin hinnatakse inimest.“

Hodorkovski viitas oma kõnes ka Venemaale ja selle probleemidele. “Elu ning riigi edu luuakse inimeste endi poolt. Kremli propaganda teeb aga omalt poolt kõik võimaliku, et inimesed oma illusioonide vangist välja ei saaks – et nad peavad oma heaolu eest olema tänulikud ainult juhile. Inimesed on hetkel veendunud, et ilma praeguse võimuta kukub riik kokku – see on täielik vale,” sõnas Hodorkovski.

Turu-uuringute AS-i juht Tõnis Stamberg tutvustas värsket uus-sisserändajate uuringut, milles selgitati välja avalik arvamus inimõiguste olukorrast riigis. Tuli välja, et ligi 85% uus-sisserännanutest arvab, et Eestis peetakse inimõigustest kinni, kuid Eesti elanikest nõustus sama väitega 68% vastanutest. Täismahus uuringuga saab tutvuda Inimõiguste Instituudi kodulehel.

Esimeses paneelis arutleti uus-sisserändajate kohanemise, lõimumisprotsessi ning meedia rolli üle selles. Põhilise punktina toodi välja, et lõimumisprotsessis on alati kaks osapoolt ning vaja on ka kohalike inimeste panust.

Thella Johnson, Rootsi Raadio korrespondent Soomes, Balti riikides ja Poolas, tõi välja, et põgenike teema on muutumas abstraktseks. “Meedia võib luua pildi, mis ei ole reaalsusega seotud. Kui inimesed pööravad tähelepanu ainult sellele, mida räägitakse näiteks sotsiaalmeedias, siis see mõjutab tulevikus suurel määral arutelusid sisserände üle,” rääkis Johnson.

Martin Bak Jørgensen lisas eelnevale mõttele, et ka Taanis on meedias väga palju müüte. Näiteks on väidetud, et varjupaigataotlejad saavad kaks korda rohkem raha, kui neile ette nähtud. Ja see omakorda tekitab probleeme, kui inimesed tunnevad, et neid koheldakse erinevalt.

Tartu Ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru viitas juba praegu Eestis eksisteerivale kahele paralleelsele ühiskonnale. “Mitmetes valdkondades on eesti- ja venekeelse elanikkonna lõhe väga suur. Seetõttu jõuavad sisserännanud ühiskonda, kus juba on erinevad segmendid.” Tammaru viitas ka lõimumisprotsessile, tuues välja koolide tähtsuse. Kool on koht, kus lisaks haridusele saadakse ka eluaegsed sõbrad.

Konverentsi teises paneelis keskendusid panelistid multikultuursele Euroopale ja sõnavabadusele. Prantsuse poliitik ja politoloogia professor Pariisi Poliitikauuringute Instituudis Dominique Reynié arvas, et internetil on arvamusvabaduse suurendamisel tähtis roll. “Samas on aga internetil ka kalduvus muuta meid suletumaks, sulgeda meid kõigi oma veendumuste mulli, kuna me suhtleme internetis endaga sarnaste inimestega.” Samuti leidis Reynié, et tulevikus näeme me võidujooksu positiivse ja negatiivse vahel, kuna järjest enam üritavad populistlikud parteid Euroopa Liitu lammutada ning koostööd rahvaste vahel raskemaks muuta.

Thilo Sarrazin, Saksa kirjanik, poliitik ja endine Saksamaa Liidupanga juhatuse liige, rõhutas hoopis erinevate sisserändajate kultuurilist ja religioosset erinevust. Sarrazin leidis, et enamasti on üks rühm kergemini ühiskonda integreeritav kui teine ning sellele ei pöörata piisavalt tähelepanu. Sellegipoolest tuleb arvamusvabadust pidevalt kaitsta.

Paneeli modereeris õiguskantsler Õiguskantsler Ülle Madise, kes sõnas, et populismi levikule ning inimõigusi austavate väärtuste kriisile aitab kaasa sotsiaalmeedia tulekuga pea kadunud nn. klassikaline ajakirjandus, kus “faktid ja loogika ei ole enam olulised; oluline on emotsioon. Valede levitamine uues meedias on karistamatu ja ulatuslik.”

Populismist ja propagandast räägiti ka konverentsi viimases paneelis, kus räägiti kollektiivsetest inimõigustest ja propaganda mõjust neile. Otsiti vastust küsimusele: kuidas tulla toime propagandaga, mis aitab süvendada Euroopa väärtuste kriisi?

Ukraina meediaekspert Georgi Potšeptsov tõi välja, et kui nõukogude aja propaganda oli väga äratuntav, siis kaasaegne propaganda on kreatiivne ning sellest on raske aru saada. Varjatud propaganda näitena tõi Potšeptsov novembris Ukrainas toimunud venekeelsed flashmobid, mida noored läbi viisid – kasutati tuntud filmidest laule ning rahvas läks sellega meelsasti kaasa.

Jelizaveta Surnatševa, sõltumatu telekanali Dožd ajakirjanik väitis, et venelaste jaoks tähendab tsensuur halva käitumise piiramist, näiteks internetis sõimamise puhul. Samuti tõi Surnatševa välja suure erinevuse põlvkondade vahel – noored vaatavad uudisteportaalides enamasti ainult pealkirjasid ja esimesi lõike ning huvituvad hoopis teistsugusest infost kui meie oleme harjunud.

Ivan Makarov, Raadio 4 vastutav toimetaja tõi suure probleemina välja asjaolu, et näiteks sama ajalehe eesti- ning venekeelsed artiklid võivad olla väga vastuolulised ja täiesti erineva sisuga. Sama kriitikat on Eesti meediaväljaanded saanud varemgi.

Juba kuuendat korda toimunud Inimõiguste Aastakonverentsi külastas ca 400 osalejat ning huvilistel oli võimalus konverentsile kaasa elada ka online meedia vahendusel. Konverentsi lõpetuseks ning läheneva jõuluhooaja valguses meenutas Inimõiguste Instituut kõigile, et ka pühade nautimine võiks olla inimõigus.

Vaata konverentsi galeriid ning videoid kõnedest ja paneelidest Aastakonverentsi kodulehelt.