Rahu ja õigusemõistmine on omavahel ühendatud nagu siiami kaksikud ja neid ei ole võimalik eraldada. Rahvusvahelistel kohtutel on hädavajalik roll rahvusvahelises süsteemis ning seda peab toetama.

Rahu ja õigusemõistmise dilemmat tegelikult ei eksisteeri, sest neid ei ole võimalik eraldada. Alates 1998. aastast on järjest enam näha, kuidas need omavahel seotud on. 2009. aastal ütles ÜRO peasekretär, et debatt ei käi enam rahu ja õigusemõistmise vahel, vaid selle üle, missugust õigust on võimalik rahuga koos mõista. Ta on ka rõhutanud, et rahu ja õigusemõistmine käivad käsikäes ja sõjakurjategijad ei saa rahu tingimusi dikteerida.

Rahvusvaheliste kohtute roll on inimõigusi kaitsvaid seadusi tõlgendada ja rakendada. ICJ ja ICC on kaks kõige olulisemat institutsiooni ja ICC kaudu on võimalik sõjakurjategijaid kohtu ette tuua.

Kaitsevastutus põhineb minimaalsel arusaamisel ja inimelu hindamisel. Peamine vastutus lasub riikidel endil, kuid see ei tohiks rahvusvahelist kogukonda vähem tegutsema panema. Seda on selgelt näidanud viimased lahendid. Rahvusvahelise süsteemi mandaat on seotud vaid kõrgete juhtidega ja riigi vastutus on tegeleda kogu ülejäänud protsessi elluviimisega.

Riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid peaksid rohkem toetama rahvusvahelist õigusemõistmissüsteemi. Tribunalide viimatised rahaprobleemid näitavad, et on veel palju arenguruumi. Ühelt poolt on palju poliitilisi, kultuurilisi ja juriidilisi piiranguid, mis süsteemi tulemuslikkust pärsivad, aga teisalt on kaasuste lahendite suhtes kõrged ootused.